erastamine
Erastamine on protsess, mille käigus riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluv vara müüakse või antakse üle eraomandisse. Erastamine oli eriti ulatuslik Eestis 1990. aastatel pärast taasiseseisvumist, kui nõukogude aja riiklikud ettevõtted muudeti erafirmadeks.
Erastamine on riigi- või munitsipaalomandis oleva vara üleviimine eraomandisse. Erastamise käigus müüakse või antakse üle ettevõtteid, kinnistuid, maa, hooneid ja muid varasid eraisikutele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Erastamise eesmärk on tavaliselt majanduse efektiivsuse suurendamine, riigi eelarve täiendamine ning turumajanduse põhimõtete juurutamine. Eestis toimus ulatuslik erastamine 1990. aastate alguses pärast taasiseseisvumist, kui nõukogude ajal riigistatud ettevõtted ja kinnisvara tagastati endistele omanikele või nende õigusjärglastele (reprivatiseerimine) või müüdi eraomanikele. Erastati kaubandusettevõtteid, tööstusettevõtteid, elamuid ja maid. Erastamine toimus erinevate meetoditega: tasuta erastamine elamute puhul, müük erastamiskuponite või raha eest, võlakirjade või aktsiate emiteerimine. Tänapäeval toimub erastamist harvem ja väiksemas mahus, kuid aeg-ajalt müüb riik endiselt üksikuid ettevõtteid või osalusi erafirmadele. Erastamise vastand on riigistamine ehk natsionaliseerimine, kus eravara võetakse riigi omandisse.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «erastama», mis omakorda tuleneb sõnast «era» (privaatne, eraomandis olev). Vastab ingliskeelsele terminile privatization.
Kasutusnäited
1990. aastatel toimus Eestis laiahaardeline erastamine, mille käigus endised riiklikud ettevõtted läksid eraomanikele.
Valitsus otsustas algatada riigiettevõtte erastamise eesmärgiga suurendada majanduse efektiivsust.
Korterite erastamine võimaldas paljudel inimestel saada esimest korda oma eluruumi omanikuks.