ilmavalgus
Ilmavalgus on päevavalgus, loomulik valgus, mis pärineb päikesest ja valgustab maailma päevaajal. Ülekantud tähenduses kasutatakse väljendis «ilmavalgust nägema» sünnitamise või avalikustamise kohta.
1. Ilmavalgus on päevavalgus ehk loomulik valgus, mida päike annab ja mis valgustab Maad päevasel ajal. Ilmavalgus erineb kunstlikust valgusest selle poolest, et see on looduslik ja muutub päeva jooksul – hommikul ja õhtul on valgus pehmem ja soojema tooniga, keskpäeval eredam ja valgem. Ilmavalgus on oluline nii taimede fotosünteesiks kui ka inimeste heaolu ja nägemise jaoks. 2. Ülekantud tähenduses kasutatakse ilmavalgust seoses väljendiga «ilmavalgust nägema», mis tähendab sünnile tulema või sündima. Näiteks «laps nägi ilmavalgust» tähendab, et laps sündis. Samamoodi öeldakse uue idee, raamatu või projekti kohta, mis avalikuks saab või valmib, et see «näeb ilmavalgust». 3. Kirjanduses ja luules kasutatakse ilmavalgust sageli poeetilise väljendina, mis tähistab maailma, elu või eksistentsi üldse. Ilmavalgus võib sümboliseerida ka lootust, selgust või uut algust.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «ilm» (maailm, välisruum) ja «valgus» (see, mis valgustab). Tähendab sõna-sõnalt maailma valgust ehk seda valgust, mis maailmas paistab.
Kasutusnäited
Tuba oli täis ilmavalgust, kuna suured aknad andsid lõunasse.
Beebi nägi ilmavalgust varahommikul 15. mail.
Kunstnik eelistab maalida ilmavalguses, sest see annab värvitoonidele loomulikuma nägemise.
Raamat nägi ilmavalgust alles autori surma järel.