päevavalgus
Päevavalgus on päikesest pärit loomulik valgus, mis valgustab Maad päevasel ajal ja võimaldab nägemist ilma kunstliku valguseta.
Päevavalgus on Päikese poolt kiirgatud loomulik valgus, mis jõuab Maa pinnale ja loob päevasel ajal valgustuse. See koosneb nähtava valguse spektrist ning sisaldab ka ultraviolett- ja infrapunakiirgust. Päevavalguse intensiivsus ja värvus varieerub päeva jooksul: hommikuti ja õhtuti on valgus soojema tooniga, keskpäeval aga eredam ja sinakam. Päevavalgus on oluline inimese ööpäevarütmi reguleerimiseks, D-vitamiini tootmiseks ning üldiseks heaoluks. Arhitektuuris ja ruumikujunduses peetakse päevavalgust oluliseks kvaliteedifaktoriks – head päevavalguse juurdepääsuga ruumid on tervislikumad ja meeldivamad. Fotografeerimises ning kunstis hinnatakse päevavalgust loomulike värvide ja varjude loomise tõttu. Mõistes kasutatakse ka väljendeid «tulla päevavalgusele» (saada avalikuks) või «päevavalguse nägemine» (sünd, tekkimine, avaldamine).
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «päev» ja «valgus», kus päev tähistab ajavahemikku päikesetõusust -loojanguni ja valgus viitab elektromagnetilisele kiirgusele, mis võimaldab nägemist.
Kasutusnäited
Tuba on nii hästi planeeritud, et päevavalgust jätkub kuni õhtutundideni.
Talvekuudel peaksime rohkem päevavalguses viibima, et vältida D-vitamiini puudust.
Kunstniku ateljee on projekteeritud nii, et päevavalgus langeb lõuendile võimalikult ühtlaselt.
Pärast aastatepikkust varjamist tuli skandaal lõpuks päevavalgusele.