baltisakslane
Baltisakslane oli Baltimaal (Eestis, Lätis ja Leedus) elanud saksa rahvusest inimene, kes kuulus ajalooliselt maavaldkonna aadlile ja kaupmeeste klassile. Baltsakslased moodustasid pikaajalist mõjukat kogukonda eriti Tallinna ja Riia linnadel.
Baltisakslane on ajalootermin, mis tähistab Baltimaa piirkonda asunud Saksa päritolu isikuid, kes säilitasid oma keele, kultuuri ja sotsiaalse staatuse mitme sajandi jooksul. Baltsakslased asusid Baltimaal alates 12.-13. sajandist Riigete ordu ajal ja moodustasid käibitseva kihina, kes valdas maapidamist, kaubandust ja linnade haldamist. Nad olid kristlikud luteriaanlased ja omavahel tihedalt koondunud kogukond, kes säilitasid oma saksa keele ja kultuuri traditsioone. Baltsakslased mängisid olulist rolli Baltimaa ajaloos kuni 20. sajandi alguseni, mil nende mõju hakkas vähenema rahvuslike liikumiste ja geopoliitiliste muutuste tõttu. Tänapäeval on Baltsakslased peamiselt ajalooliseks kogukonnaks, kuigi nende kultuuriline ja arhitektuuraline pärand on Baltimaa linnade näost sügavalt jäänud.
Etümoloogia
Balti- (geograafiline piirkond Baltimaa) + sakslane (saksa rahvusest inimene). Tähistab inimesi, kes elusid Balti piirkondades ja olid saksa päritolu.
Kasutusnäited
Paljud Tallinna vanalinna hooneid ehitasid ja elandasid baltisakslased 14.-18. sajandil.
Baltimaa aadluse hulka kuulusid enamasti baltisakslased, kes omavahel tihedalt koondunud olid.
Teise maailmasõja ajal lahkusid enamik baltsakslastest Baltimaa piirkonnast.