depressioon
Depressioon on vaimne häire, mida iseloomustavad püsiv kurvameelsus, huvi kaotus tegevuste vastu, väsimus ja lootusetustunne. Depressioon on üks levinumaid vaimuhaigusi, mis mõjutab oluliselt igapäevaelu ja töövõimet.
1. Psühhiaatrias on depressioon meeleoluhäire, mida iseloomustavad pikaajaline masendus, rõõmutundetuse kadumine, energiapuudus, keskendumisraskused, unehäired ning mõnikord ka enesetapumõtted. Depressioon erineb tavalisest kurbusest oma püsivuse ja tõsiduse poolest ning vajab sageli ravimite ja psühhoteraapia abil ravi. Depressiooni tekkes mängivad rolli nii bioloogilised tegurid (ajukeemia muutused, pärilikkus) kui ka elutingimused ja stressid. 2. Majanduses tähendab depressioon majanduslangust, mis on pikaajaline ja sügavam kui tavaline majanduskriis, millega kaasneb tootmise järsk vähenemine, tööpuuduse tõus ja üldine majandusaktiivsuse langus. Kõige tuntum näide on 1930. aastate suur depressioon. 3. Geograafias ja geoloogias on depressioon maapinna lohk või nõgu, ala, mis asub ümbritsevast maastikust madalamal või isegi merepinnast allpool. 4. Meteoroloogias tähistab depressioon madalrõhkkonda, õhumassides tekkivat madalama õhurõhuga piirkonda, mis toob tavaliselt kaasa halba ilma ja sademeid.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast depressio 'alla surumine, langetamine', mis tuleneb tegusõnast deprimere 'alla suruda'
Kasutusnäited
Arst diagnoosis tal raske depressiooni ja määras ravimeid ning soovitas psühhoteraapiasse minna.
1930. aastate suur depressioon põhjustas massilise tööpuuduse ja vaesuse üle maailma.
Surnumeri asub depressioonis, selle pind on 430 meetrit merepinnast madalamal.