literaat
Literaat on kirjaoskaja, kirja valdav inimene; ka kirjanik või kirjandustegelane. Ajalooliselt kasutati sõna haritlase või kirjamehe kohta.
1. Literaat on kirjaoskaja, inimene, kes oskab lugeda ja kirjutada. Selles tähenduses kasutatakse sõna eelkõige ajaloolises konteksis või teaduskeeles, kuna tänapäeval on kirjaoskus enamikus ühiskondades iseendastmõistetav. Vastandiks on analfabeet ehk kirjaoskamatu inimene. 2. Literaat on ka kirjanik, kirjandustegelane või kirjandusega tegelev inimene. Selles tähenduses viitab sõna erialasele tegevusele kirjanduse vallas. 3. Ajaloolises kontekstis tähistab literaat haritlast, kirjameest või õpetlast, kes valdas kirjaoskust ajal, mil see oli haruldane oskus ja eesõigus. Keskajal olid literaadid sageli vaimulikud või õukonna teenistuses olevad kirjamehed. Sõna kasutamine tänapäeva eesti keeles on pigem haruldane ja esineb peamiselt ajaloolistes või teaduslikes tekstides.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast litteratus 'kirjaoskaja, haritud', mis tuleneb sõnast littera 'täht, kirjatäht'
Kasutusnäited
Keskajal oli literaate vähe, sest kirjaoskus oli peamiselt vaimulike ja õukonna teenrite pärusmaa.
Ta oli tuntud literaat, kelle sulest ilmusid nii luuletused kui ka proosateosed.
Ühiskonnas, kus iga inimene on literaat, on juurdepääs teabele palju laiem.