direktiiv
Direktiiv on õigusakt või käsk, mis määrab eesmärgid ja tulemused, mida liikmesriigid peavad saavutama, kuid jätavad neile vabaduse valida rakendamise vahendid. Direktiiv võib tähendada ka üldist juhtnööri või käsku tegevuseks.
Direktiiv on Euroopa Liidu õiguse allikas, mis on kohustuslik tulemuselt, kuid mitte vahenditelt. Direktiivi väljastavad Euroopa Liidu institutsioonid (peamiselt Nõukogu ja Parlament) ning iga liikmesriik peab selle oma siseriiklikesse seadustesse üle võtma. Direktiivi rakendamise viis jääb liikmesriigile ja selle seadusandlusele. Direktiiv erineb määrusest, mis on otse kohaldatav ja ei nõua üleminekut riigiseadustesse. Direktiive kasutatakse sageli siis, kui on oluline võtta arvesse liikmesriikide erinevused, näiteks tööõiguses, keskkonnakaitses ja kaitse-alastes küsimustes.
Etümoloogia
Laenatud ladina keelest "directivus" (suunav, juhatav), mis tuleneb verbist "dirigere" (suunama, juhatama).
Kasutusnäited
Euroopa Liidu direktiiv kohustab liikmesriike tööandjate vastutust kindlustama.
Keskkonnakaitset käsitlev direktiiv seab riigile üldised eesmärgid, kuid riik valib endale sobivad meetmed.
Asesaadik andis töötajatele selge direktiivi projekti lõpetamiseks kolme nädalaga.