ebamaine
Ebamaine on omadussõna, mis tähistab midagi mitte sellest maailmast pärit olevat, üleloomulikku, taevalikku või erakordselt kaunist ja õrna.
Ebamaine on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis ei kuulu tavalisse maisesse maailma või ületab tavakogemust. Sõna kannab endas mitut tähendusvarjundit. 1. Üleloomulik, mittemaailmlik tähendus: viitab millelegi vaimsele, taevalikule või teispoolsusega seotud asjale, mis ei kuulu füüsilisse reaalsusesse. Selles tähenduses võidakse rääkida ebamaisest valgusest, nägemusest või kogemusest, mis ei ole seletatav loodusliku päritoluga. 2. Erakordne ilu ja õrnuse tähendus: sageli kasutatakse sõna kirjeldamaks midagi äärmiselt kaunist, õrna või peent, mis tundub liiga ilus või täiuslik, et olla tavalisest maailmast. Näiteks võidakse kirjeldada inimese ilut, muusikat või loodusvaateid ebamaisena, kui need tekitavad tunnet millestki ülimast ja haruldasest. Sõna moodustatakse eituseesliite «eba-» ja sõnast «maine» liitmisega, kus «maine» viitab sellele, mis on seotud Maaga või maise eluga. Eitus-eesliide loob tähenduse «mitte-maine», kuid sõna on omandanud pigem positiivse või neutraalse, mitte negatiivse tähenduse. Sõna kasutatakse kirjanduses, kunstikirjeldustes ja igapäevakeeles emotsionaalse mõju rõhutamiseks.
Etümoloogia
Eesti keeles moodustatud liitsõna eituseesliitest «eba-» ja sõnast «maine» (kuulub Maale, selle ilmaga seotu). Sõna «maine» on tuletatud sõnast «maa».
Kasutusnäited
Kontserdi ajal kõlas saalis ebamaine vaikus, mis haaras kõik kuulajad.
Ta ilu oli ebamaine, peaaegu nagu ingel.
Põhjavirge valgus andis öisele maastikule ebamaise sära.