emakeel
Emakeel on keel, mille inimene omandab lapsena esimesena ja mis kujuneb tema peamiseks suhtlusvahenditeks. Tavaliselt on see keel, mida räägitakse lapse peres ja kasvatuskeskkonnas.
Emakeel on keel, mille inimene omandab varajases lapsepõlves loomulikul teel oma perekonna ja lähima kasvatuskeskkonna kaudu. See on keel, milles inimene mõtleb, tunneb ennast kõige enesekindlamalt ja suudab end kõige täpsemalt väljendada. Emakeele omandamine algab juba imikueas ning toimub otsese õppimiseta, keskkonnaga suheldes ja kuuldud keelt järele kordates. Emakeel kujundab oluliselt inimese mõtlemist, maailmavaadet ja identiteeti. See on keel, milles inimene tunneb keele peensusi, kõnekeeli ja emotsionaalset värvingut kõige paremini. Emakeel erineb võõrkeelest selle poolest, et omandatakse loomulikul teel, mitte teadliku õppimise kaudu. Mitmekeelses keskkonnas kasvades võib inimesel olla mitu emakeelt, mida nimetatakse kahe- või mitmekeelsuseks. Emakeele säilitamine ja arendamine on oluline osa kultuurilisest identiteedist ja rahvuslikust enesemääramisest.
Etümoloogia
Sõna koosneb osistest 'ema' ja 'keel'. Väljend viitab sellele, et esimese keele õpib laps tavaliselt oma emalt või lähedaselt kasvatajalt.
Kasutusnäited
Eesti on minu emakeel ja ma räägin seda kõige paremini.
Koolis õpime emakeeles kirjandust ja grammatikat.
Emakeele õpetaja selgitas meile keerulisi lauseehituse reegleid.
Laps omandab emakeele varajases lapsepõlves ilma teadliku õppimiseta.