hankemenetlus
Hankemenetlus on riigi või kohaliku omavalitsuse poolt seaduses sätestatud kord, mille järgi ostetakse kaupu, teenuseid või tellitakse ehitustöid avaliku raha eest. Hankemenetluse eesmärk on tagada läbipaistvus, konkurents ja raha säästlik kasutamine.
Hankemenetlus on reguleeritud protsess, mille käigus avaliku sektori asutused (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud) ostavad kaupu, teenuseid või tellivad ehitustöid. Hankemenetlust reguleerib Eestis riigihangete seadus, mis tugineb Euroopa Liidu direktiividele. Menetluse eesmärk on tagada, et avalikku raha kasutatakse läbipaistvalt, säästvalt ja võrdseid võimalusi pakkudes kõigile ettevõtjatele. Hankemenetlus algab hanke väljakuulutamisega, kus täpsustatakse hanke ese, tingimused ja hindamiskriteeriumid. Pakkujad esitavad oma pakkumused, mida hinnatakse eelnevalt määratud kriteeriumide alusel (tavaliselt madalaim hind või parim hinna ja kvaliteedi suhe). Pärast pakkumuste hindamist kuulutatakse välja võitja ja sõlmitakse leping. Hankemenetluse kohustuslikud künnisväärtused määravad, millise väärtusega ostude puhul tuleb läbi viia avalik hange. Eestis on näiteks kaupade ja teenuste puhul riigihangete künniseks ligikaudu 40 000 eurot ja ehitustööde puhul umbes 150 000 eurot (summad muutuvad perioodiliselt). Hankemenetluse rikkumise korral saavad huvitatud osapooled esitada vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile. Õigesti läbiviidud hankemenetlus kaitseb nii avaliku raha kasutajaid kui ka ausaid ettevõtjaid ebaausate konkurentide eest.
Kasutusnäited
Tallinna linn algatas uue trammiliini ehituseks hankemenetluse, millele laekus viis pakkumust.
Ettevõte kaebas hankemenetluse tulemused vaidlustuskomisjoni, kuna pidas tingimusi diskrimineerivaks.
Väiksema väärtusega ostude puhul ei ole alati vaja läbi viia täielikku hankemenetlust.