heliteos
Heliteos on muusikateose või helikunsti tüüpi teos, mis on loodud kõlamise ja kuulmise eesmärgil. Heliteoseks loetakse nii muusikapalasid, helisalvestisi kui ka helikunsti teoseid.
Heliteos on laiemas mõttes iga teos, mis on mõeldud kuulamiseks ja mis koosneb helilisest materjalist. Kõige sagedamini mõistetakse heliteose all muusikateost – näiteks sümfooniat, ooperit, laulu, instrumentaalpalat või elektroonilist muusikat. Heliteos võib olla nii helilooja loodud originaalpartituur kui ka konkreetne salvestis või esitus. Autoriõiguse seaduse mõistes on heliteos kaitstud teos, mille looja omab autoriõigust. Heliteose mõiste hõlmab ka kaasaegseid vorme nagu elektroakustilist muusikat, helikunsti installatsiioone ja eksperimentaalset helikunsti, kus kõla ise on kunstilise väljenduse vahend. Heliteosed võivad olla nii kirjalikult fikseeritud (noodid, partituurid) kui ka improvisatsioonilised või üksnes salvestisena eksisteerivad. Eesti muusikakultuuris on olulisel kohal nii klassikalised heliteosed (nt Arvo Pärdi või Veljo Tormise loomingu) kui ka kaasaegne elektroonilise muusika ja helikunsti loome.
Etümoloogia
Liitsõna: heli + teos. Eesti keeles moodustatud sõna, mis kirjeldab helil põhinevat loomingut.
Kasutusnäited
Arvo Pärdi heliteos «Fratres» on üks enim esitatud eesti muusikateoseid maailmas.
Helilooja esitas oma uut heliteost esmakordselt Tallinna Muusikakoolis.
Autoriõigus kaitseb heliteost hetkest, mil see on loodud, isegi kui seda pole veel avalikult esitatud.