hepatiit
Hepatiit on maksa põletik, mida põhjustavad kõige sagedamini viirused, kuid ka alkohol, ravimid või autoimmuunhaigused. Haigus võib olla äge või krooniline ning põhjustada maksapuudulikkust.
Hepatiit on maksa põletikuline haigus, mis võib olla põhjustatud viiruste, alkoholi, ravimite, toksiinide või autoimmuunprotsesside poolt. Enim levinud on viirushepatiidit, mida põhjustavad hepatiidividuused tüübid A, B, C, D ja E. Hepatiit A ja E levivad fekaal-oraalsel teel saastunud toidu või vee kaudu, samas kui hepatiit B, C ja D levivad vere ja teiste kehavedelike kaudu. Hepatiit võib esineda ägedas või kroonilises vormis. Äge hepatiit kestab kuni kuus kuud ja sümptomiteks võivad olla iiveldus, väsimus, kollatõbi, tumekollane uriin ja heledat värvi väljaheide. Krooniline hepatiit kestab üle kuue kuu ja võib viia maksatsirrhoosi või maksavähini. Hepatiit B ja C on Eestis peamised kroonilise maksahaiguse põhjused. Ravi sõltub hepatiidi tüübist ja raskusastmest. Hepatiit A ja E mööduvad tavaliselt iseenesest, hepatiit B ja C võivad vajada viirusevastast ravi. Olemas on vaktsiinid hepatiit A ja B vastu. Ennetamine hõlmab hügieeninõuete järgimist, ohutu seksuaalkäitumise praktikat ja nõelagraafikute vältimist.
Etümoloogia
Kreeka keelest hepar (maks) + -iit (põletikku tähistav järelliide)
Kasutusnäited
Arst diagnoosis tal kroonilise hepatiit C, mis nõudis pikka viirusevastast ravi.
Enne reisi eksootilisse riiki soovitati tal teha ennetav vaktsiin hepatiit A vastu.
Pikaajaline alkoholitarvitamine võib põhjustada alkohoolset hepatiiti ja kahjustada maksa pöördumatult.