hõõrdumine
Hõõrdumine on füüsikaline nähtus, kus kahe pinna kokkupuutel tekib vastupanujõud, mis takistab nende liikumist teineteise suhtes. Hõõrdumise tõttu aeglustub liikumine ja muundub energiat soojuseks.
Hõõrdumine on kahe pinna vahelise kokkupuute tagajärjel tekkiv jõud, mis takistab kehade liikumist üksteise suhtes või püüab seda takistada. Hõõrdejõud toimib alati liikumise suunale vastupidises suunas ja selle tugevus sõltub pindade omadustest ning nende vahelisest rõhust. Hõõrdumist põhjustab pindade ebaühtlus ja molekulide vaheline mõjujõud kokkupuutepunktides. Eristatakse liugehõõrdumist (kui pinnad libisevad üksteise suhtes), staatilist hõõrdumist (kui kehad on paigal, kuid püütakse neid liigutada) ja veeremishõõrdumist (kui üks keha veereb teise peal). Hõõrdumise käigus muundub osa liikumisenergiast soojuseks, mistõttu hõõrduvad pinnad soojenevad. Igapäevaelus on hõõrdumine oluline näiteks jalakäimisel (et jalg ei libiseks), sõidukite pidurdumisel ja mitmesuguste mehhanismide toimimisel. Hõõrdumist saab vähendada määrdeainetega või sileda pinnaga, kuid täielikult kõrvaldada ei saa. Ülekandeliselt kasutatakse sõna «hõõrdumine» ka inimestevaheliste suhete kohta, tähistamaks pingeid, konflikte või kokkupõrkeid erinevate osapoolte vahel.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «hõõruma» (hõõrda), mis on onomatopoeetiline ehk helilendav sõna, jäljendades hõõrumise heli või liigutust.
Kasutusnäited
Autokummid peavad tagama piisava hõõrdumise teega, et sõiduk saaks ohutult pidurdada.
Liiva peale puistamine vähendab hõõrdumist ja aitab lume peal libisemist vältida.
Kahe riigi vahel tekkis poliitilist hõõrdumist kaubanduslepingu tingimuste üle.
Masinaosade hõõrdumine põhjustab kulumist, seetõttu kasutatakse määrdeaineid.
Hõõrdumise tõttu muutub kineetiline energia soojusenergiaks.