hulkuma
Hulkuma on tegusõna, mis tähendab sihitult või kindla eesmärgita ringi liikuma, ühest kohast teise rändama.
Hulkuma tähendab sihitult, plaanita või kindla eesmärgita ringi liikuma, ühest kohast teise rändama. See väljendab vaba, juhuslikku liikumist, kus puudub konkreetne sihtpunkt või eesmärk. Sõna kasutust iseloomustab tegevuse eesmärgitus või kavatsematus, eristudes sihipärasest liikumisest nagu kõndimine või reisimine. Hulkuma võib nii inimene, loom kui ka ese (näiteks paat võib merel hulkuma ajuda). Sõna kannavad sageli kaasnüansid nagu otsimist, eksimist või hulkurlust. Võib väljendada ka teatud vagabondlikku, teeloleva elu viisi. Kujundlikult võib hulkuma viidata ka mõtete sihitule liikumisele või tähelepanu hajumisele.
Etümoloogia
Soome-ugri päritoluga sõna, suguluses soome keele sõnaga kulkea (käima, liikuma).
Kasutusnäited
Koer oli kodunt ära läinud ja hulkus päevi mööda linna tänavaid.
Pärast tööpäeva lõppu oli tal aega ja ta hulkus sihitult vanalinnas ringi.
Tema mõtted hulkusid kaugele, ta ei suutnud enam loengule keskenduda.