hüpnoos
Hüpnoos on muutunud teadvuseseisund, mida iseloomustab suurenenud soovituste vastuvõtlikkus, vähenenud kriitilisus ja keskendunud tähelepanu. Seda kasutatakse psühhoteraapias, valu leevendamiseks ja käitumise muutmiseks.
Hüpnoos on teadvuseseisund, milles inimene on eriti vastuvõtlik soovitustele ja sugestsioonidele. Selles seisundis on tähelepanu tugevalt keskenduud, kriitilised mõttefunktsioonid on nõrgenenud ning inimene keskendub intensiivselt hüpnotiseerija juhtnööridele või oma sisemisele kogemusele.
Hüpnoosi kasutatakse meditsiinis ja psühhoteraapias erinevate eesmärkide saavutamiseks: valu vähendamiseks, ärevuse leevendamiseks, sõltuvuste raviks, traumade töötlemiseks ning käitumismustrite muutmiseks. Hambaravis ja kirurgias võib hüpnoosi kasutada uimastite abivahendina või nende osaliseks asendamiseks.
Hüpnoosi ei tohi segi ajada une ega teadvusetusega – hüpnoosi all olev inimene on ärkvel, kuuleb ja tajub ümbruskonda ning suudab ise hüpnoosist väljuda. Keegi ei saa hüpnoosi abil sundida teist inimest tegema midagi, mis on tema põhiväärtuste või tahte vastu. Hüpnoosivõime on inimestel erinev: mõned inimesed on väga hõlpsasti hüpnotiseeritavad, teised vähem.
Teadusuuringud on näidanud, et hüpnoosi ajal toimuvad mõõdetavad muutused aju tegevuses. Hüpnoosi kasutavad ainult vastava väljaõppega tervishoiutöötajad ja psühhoterapeudid, kuigi ajalooliselt on seda kasutatud ka meelelahutuslikel eesmärkidel.
Hüpnoosi kasutatakse meditsiinis ja psühhoteraapias erinevate eesmärkide saavutamiseks: valu vähendamiseks, ärevuse leevendamiseks, sõltuvuste raviks, traumade töötlemiseks ning käitumismustrite muutmiseks. Hambaravis ja kirurgias võib hüpnoosi kasutada uimastite abivahendina või nende osaliseks asendamiseks.
Hüpnoosi ei tohi segi ajada une ega teadvusetusega – hüpnoosi all olev inimene on ärkvel, kuuleb ja tajub ümbruskonda ning suudab ise hüpnoosist väljuda. Keegi ei saa hüpnoosi abil sundida teist inimest tegema midagi, mis on tema põhiväärtuste või tahte vastu. Hüpnoosivõime on inimestel erinev: mõned inimesed on väga hõlpsasti hüpnotiseeritavad, teised vähem.
Teadusuuringud on näidanud, et hüpnoosi ajal toimuvad mõõdetavad muutused aju tegevuses. Hüpnoosi kasutavad ainult vastava väljaõppega tervishoiutöötajad ja psühhoterapeudid, kuigi ajalooliselt on seda kasutatud ka meelelahutuslikel eesmärkidel.
Kasutusnäited
Arst kasutas hüpnoosi, et aidata patsiendil kroonilisest valust vabaneda.
Psühhoterapeut on spetsialiseerunud hüpnoosi abil läbiviidavale suitsetamisest võõrutamisele.
Hüpnoosi seisundis suutis patsient meenutada üksikasju, mida ärkveloleku ajal ei mäletanud.