igavene
Igavene on omadussõna, mis tähendab lõpmatut, piiramatult kaua kestvat, ilma alguse või lõputa. Kasutatakse ka liialdades millegi kohta, mis kestab väga kaua või tundub lõputuna.
Igavene tähistab esmalt midagi, mis kestab lõpmata kaua, millel pole algust ega lõppu või mis jääb püsima igavesti. See on filosoofilises ja teoloogilises mõttes aja piiridest väljuv, lõpmatu mõiste. Näiteks räägitakse igavesest elust, igavesest armastusest või igavesest tõest. Religioonis viitab igavene sageli jumaliku olemuse püsivusele või surematule hingeelule. Igapäevases kõnepruugis kasutatakse sõna «igavene» ka liialdavalt millegi kohta, mis lihtsalt tundub väga pikk või ammendav, kuid pole tegelikult lõputu. Näiteks võib keegi öelda «see koosolek oli igavene», mõeldes, et see venis väga pikaks ja tundus lõppematu. Samuti kasutatakse väljendites nagu «igavene üüriline» (keegi, kes üürib kaua aega) või «igavene tudeng» (keegi, kes jääb pikalt õpingutega jänni). Sõna võib esineda ka poeetilises või kõrgendatud keeles, kirjeldades püsivaid väärtusi, tundeid või looduse tsükleid, nagu «igavene ringkäik» või «igavene tarkus».
Etümoloogia
Tuleneb eesti sõnast «iga» (kõik, terve) ja «aeg», tähendades kõike aega hõlmavat. Soome keeles «ikuinen», sama tüvega.
Kasutusnäited
Ta uskus igavesse armastusse, mis ei kao kunagi.
Looduses valitseb igavene ringkäik: sünd, kasv, surm ja taassünd.
See kohtuprotsess tundus igavene, aga lõpuks jõuti siiski otsuseni.
Filosoofid on sajandeid arutlenud igaveste tõdede üle.