jõululaupäev
Jõululaupäev on 24. detsember, jõulupüha esimene päev ja üks olulisemaid tähtpäevi Eesti kultuurikalendris, mil tähistatakse Jeesuse sündi ning peetakse perepüha.
Jõululaupäev on 24. detsember, jõulupüha esimene päev ja kristlikus traditsioonis Jeesuse Kristuse sünnipäeva eelõhtu. Eestis on see riiklik püha ja üks aasta olulisemaid perepühi, mil perekonnad kogunevad kokku pidulikule õhtusöögile, mis traditsiooniliselt hõlmab verivorsti, hapukapsast, kartulisalatit ja praadi. Jõululaupäeval külastavad paljud perekonnad ka oma lähedaste haudu, süüdates küünlaid ja asetades kalmistutele pärgi. Õhtul kuulatakse jõulurahu väljakuulutamist, mis on Eestis kandunud edasi keskaegsest Tallinna traditsioonist, ning käiakse kirikus jõulujumalateenistusel. Lapsed ootavad jõuluvana saabumist, kes toob kingitused jõulupuu alla. Päev on pühendatud perekondlikule koosolemisele, headusele ja jõulurahu vaimule. Jõululaupäev on Eestis alates 2005. aastast riiklik püha ja vaba päev, enne seda oli tööpäev kuni keskpäevani. See on osa kolmepäevasest jõulupühadeperioodist, kuhu kuuluvad veel esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember).
Etümoloogia
Liitsõna: jõulu (jõul + omastava käände tunnus -u) + laupäev. Sõna «jõul» pärineb germaani keeltest (vrd rootsi jul, inglise Yule), mis tähistasid talvist pööripäeva ja temaga seotud pidusid, hiljem liitus kristliku jõulupühaga.
Kasutusnäited
Jõululaupäeval koguneb kogu pere vanaema juurde pidulikule õhtusöögile.
Paljud inimesed külastavad jõululaupäeval oma lähedaste haudu ja süütavad seal küünlaid.
Jõululaupäeva õhtul kuulame alati jõulurahu väljakuulutamist ja käime seejärel jõulujumalateenistusel.