ilmasõda

Ilmasõda on globaalse ulatusega sõjaline konflikt, milles osalevad mitmed maailma suurriigid ja mille tagajärjed mõjutavad enamikku maailma rahvastikust. Ajaloos on toimunud kaks suurt ilmasõda, mida nimetatakse Esimeseks ja Teiseks ilmasõjaks. Esimene ilmasõda kestis 1914–1918 ning selles seisid vastamisi Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja teised) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik). Sõja põhjuseks olid riikidevahelised pinged, liitude süsteem, koloniaalvõistlus ja rahvuslus. Esimene ilmasõda tõi kaasa tohutud inimkaotused ja muutis Euroopa poliitilist kaarti, sealhulgas võimaldas Eestil saavutada iseseisvuse 1918. aastal. Teine ilmasõda toimus 1939–1945 ning oli inimkonna ajaloo veritseim konflikt. Selles seisid vastamisi liitlasriigid (Suurbritannia, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa) ja teljeriigid (Natsi-Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Sõja põhjusteks olid Esimese ilmasõja tagajärjed, Versailles' lepingu range tingimused, fašismi ja natsismi tõus ning agressiivne ekspansionismpoliitika. Teine ilmasõda hõlmas sõjategevust kõikidel mandritel, tõi kaasa kümnete miljonite inimeste hukkumise, Holokausti ning lõppes tuumarelvade kasutamisega. Eesti oli Teise ilmasõja ajal okupeeritud kordamööda Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa poolt. Ilmasõdade mõju kujundas 20. sajandi ajalugu, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO) loomise, külma sõja alguse ja dekolonisatsiooni protsessi. Eesti ajaloos on mõlemad ilmasõjad olulised pöördepunktid, mis mõjutasid riigi iseseisvust ja saatust.