jäämägi
Jäämägi on ookeanilaadsetes vetes ujuv suur jäätükk, mis on murdunud liustikust või jääšelfist ja mille suurem osa asub vee all.
Jäämägi on ookeanilaadsetes vetes ujuv suur jäätükk, mis on eraldunud liustikust, jääšelfist või jääkuplist. Jäämäed on valdavalt mageveejääst ja nende iseloomulik tunnus on see, et ainult väike osa (tavaliselt umbes 10-15%) on vee peal nähtav, samas kui suurem osa jäämäest jääb vee alla. See on tingitud jää tihedusest, mis on veidi väiksem merevee tihedusest. Jäämäed tekivad peamiselt polaaraladel, eriti Gröönimaa ja Antarktika piirkonnas, kus liustikud ulatuvad mereni. Jäämäed võivad olla väga suured, ulatudes pikkuses mitme kilomeetrini, ja nad kanduvad ookeanivooludega sageli tuhandete kilomeetrite kaugusele oma algkohast. Ajaloos tuntuim jäämäega seotud õnnetus on laeva Titanic uppumine 1912. aastal. Jäämägi on ka tuntud metafoorna väljend, mis viitab olukorrale, kus nähtav osa on vaid väike osa tervikust ja põhiline probleem või sisu peitub pinnavee all ehk varjatult. Seda väljendit kasutatakse sageli äris, psühholoogias ja teistes valdkondades kirjeldamaks sügavamaid või varjatud aspekte.
Etümoloogia
Liitsõna: jää + mägi. Kirjeldab suurust ja mäetaolist kuju.
Kasutusnäited
Laev pidi kurssi muutma, sest mereteel oli suur jäämägi.
See probleem on vaid jäämäe tipp - tegelikud raskused peituvad palju sügavamal.
Polaaruurijad jälgisid, kuidas jäämägi aeglaselt trivis lõuna poole.