liustik
Liustik on suur jäämass, mis on tekkinud paljude aastate jooksul kogunenud ja kokkusurunud lumest ning mis liigub raskusjõu mõjul aeglaselt allamäge või laiali.
Liustik on suur püsiv jäämass, mis on tekkinud paljude aastate või aastatuhandete jooksul kogunenud lumest, mis on suure rõhu all muutunud jääks. Liustikud liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt, tavaliselt mõned sentimeetrid kuni meetrid aastas, kuigi mõned liiguvad kiiremini. Liustikke leidub peamiselt poolusringkondades ja kõrgmäestikes, kus aastaringsed temperatuurid võimaldavad lume püsimist ja kogunemist. Eesti territooriumil liustikke praegu ei ole, kuid viimase jääaja ajal katnud liustikud kogu Eesti ala ja kujundasid oluliselt meie maastikku. Liustikud on oluline osa maakera kliimasüsteemist ja neis on salvestatud suur osa maailma mageveevarudest. Liustikke jaotatakse tüübi järgi mägliliustikeks (oruliustikeks), mis liiguvad mäeorgudes, ja mandrijääks ehk liustikukilbiks, mis katab suuri alasid. Suurimad tänapäevased liustikud asuvad Antarktikas ja Gröönimaal. Kliimamuutuste tõttu on paljud liustikud viimastel aastakümnetel taandunud.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «lumi» liite «-stik» abil, mis tähistab mingit massi või kogumit
Kasutusnäited
Alpide liustikud taanduvad kliimasoojenemise tõttu iga aastaga.
Jääajal kattis Skandinaavia liustik kogu Eesti territooriumi.
Islandi liustikud on populaarsed turismiatraktsioonid.