immigratsioon
Inimeste sisseränne ühest riigist teise elama asumise eesmärgil. Immigratsioon on emigratsiooni vastand – kui emigratsioon on väljaränne koduriigist, siis immigratsioon on sisseränne sihtriiki.
Immigratsioon on protsess, mille käigus inimesed kolivad oma päritoluriigist teise riiki püsivalt või pikemaks ajaks elama. Immigrandi vaatenurgast on tegemist immigratsiooniga, sihtriigi vaatenurgast sisserändega. Sama protsessi nimetatakse päritoluriigi perspektiivist emigratsiooniks. Immigratsioon võib toimuda mitmel põhjusel: töö otsimine ja majanduslikud võimalused, pere taasühinemine, põgenemine sõja või tagakiuse eest, õppimisvõimalused või elukvaliteedi parandamine. Riigid reguleerivad immigratsiooni erinevate seaduste ja viisasüsteemidega, määrates kindlaks, kes võib riiki elama asuda ja millistel tingimustel. Immigratsioon on kaasaegses maailmas oluline demograafiline ja sotsiaalne nähtus, mis mõjutab nii sihtriikide kui päritoluriikide majandust, kultuuri ja ühiskonnastruktuuri. Eestis on immigratsioon olnud piiratud, kuna riik on pigem emigratsiooniriik, kust inimesed lahkuvad rohkem kui siia tuleb, kuigi viimastel aastakümnetel on kasvanud tööjõu sisseränne teistest riikidest.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast immigratio, mis koosneb eesliiteist in- ('sisse') ja migrare ('rändama').
Kasutusnäited
Kanada immigratsioonipoliitika on üks maailma liberaalsemaid, võimaldades igal aastal sadu tuhandeid uusi elanikke.
Tema perekonna immigratsioon Austraaliasse toimus 1990. aastatel.
Immigratsioon on paljudes Euroopa riikides tundlik poliitiline teema.