migratsioon
Inimeste, loomade või lindude liikumine ühest piirkonnast teise, tavaliselt eesmärgiga seal püsivalt või ajutiselt elada. Demograafias ja sotsioloogias viitab eelkõige inimeste rändeliikumisele riikide või piirkondade vahel.
Migratsioon on liikumisprotsess, mille käigus inimesed, loomad või linnud lahkuvad oma senisest elukohast ja asuvad elama teise piirkonda. Inimeste puhul võib migratsioon olla nii riigisisene (nt linnastumine, kolimine maalt linna) kui rahvusvaheline (ühest riigist teise ränne).
Inimeste migratsiooni põhjused jagunevad tavaliselt tõuke- ja tõmbeteguriteks. Tõuketegurid on asjaolud, mis panevad inimesi kodukohast lahkuma, nagu sõjad, tagakiusamine, vaesus, looduskatastroofid või ebasoodsad elamistingimused. Tõmbetegurid on sihtkohta meelitavad asjaolud, nagu paremad töövõimalused, kõrgem palgataseme, stabiilsem poliitiline olukord või pereliikmete olemasolu sihtriigis.
Looduses tähendab migratsioon loomade või lindude hooajalist liikumist, mis on seotud toidu kättesaadavuse, paljunemis- või talvituspaikade otsimisega. Näiteks rändelinnud liiguvad sügisel soojematesse maadesse ja kevadel tagasi pesitsuspiirkondadesse.
Migratsioon on oluline demograafiline ja ühiskondlik nähtus, mis mõjutab nii lähte- kui sihtpiirkondade rahvastikukoosseisu, majandust, kultuuri ja sotsiaalseid süsteeme. Rändeliikumist uurivad demograafia, sotsioloogia, geograafia ja poliitikateadused.
Inimeste migratsiooni põhjused jagunevad tavaliselt tõuke- ja tõmbeteguriteks. Tõuketegurid on asjaolud, mis panevad inimesi kodukohast lahkuma, nagu sõjad, tagakiusamine, vaesus, looduskatastroofid või ebasoodsad elamistingimused. Tõmbetegurid on sihtkohta meelitavad asjaolud, nagu paremad töövõimalused, kõrgem palgataseme, stabiilsem poliitiline olukord või pereliikmete olemasolu sihtriigis.
Looduses tähendab migratsioon loomade või lindude hooajalist liikumist, mis on seotud toidu kättesaadavuse, paljunemis- või talvituspaikade otsimisega. Näiteks rändelinnud liiguvad sügisel soojematesse maadesse ja kevadel tagasi pesitsuspiirkondadesse.
Migratsioon on oluline demograafiline ja ühiskondlik nähtus, mis mõjutab nii lähte- kui sihtpiirkondade rahvastikukoosseisu, majandust, kultuuri ja sotsiaalseid süsteeme. Rändeliikumist uurivad demograafia, sotsioloogia, geograafia ja poliitikateadused.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast migratio 'kolimine, ränne', mis tuleneb tegusõnast migrare 'kolima, liikuma, rännet tegema'.
Kasutusnäited
Majanduskriis suurendas tööealise elanikkonna migratsiooni Lääne-Euroopa riikidesse.
Pääsukesed alustavad oma migratsiooni Aafrikasse juba augustis.
Ülemaailmne migratsioon on muutnud paljude riikide rahvastikukoosseisu mitmekesisemaks.
Linnade kasvamine on osaliselt tingitud maapiirkondadest pärit inimeste migratsioonist.