jõhvikas
Jõhvikas on väike hapukas punane mari, mis kasvab madalatel põõsastel soodes ja metsades ning on tuntud oma tervislike omaduste poolest.
Jõhvikas on väike, ümmargune, punane mari, mis kasvab madalalte igihaljaile põõsastele (Vaccinium oxycoccos). Eestis kasvab jõhvikas looduslikult soodes, rabades ja niiskemates metsades. Marjad on hapukad ja kiretsad, sisaldades palju C-vitamiini ning neid kasutatakse traditsiooniliselt nii toiduvalmistamisel kui ka rahvameditsiinis. Jõhvikas on tuntud eriti kuseteede infektsioonide ennetamisel ja ravimisel tänu selles sisalduvatele proantotsüaniinidele. Eestis korjatakse jõhvikaid sügiseti, sageli pärast esimesi öökülmi, mil marjad on kõige mahlasemad. Jõhvikaid kasutatakse moosiks, mahlaks, kompotiks ning pannakse talveks külmkappi või kuivatatakse. Sõna «jõhvikas» on seotud perekonnanimega Vaccinium, kuhu kuuluvad ka pohl, mustika ja sinikas.
Etümoloogia
Sõna «jõhvikas» pärineb soome-ugri keeltest, seotud soome sõnaga «juolukka» ja karjala «juolukka». Täpne etümoloogia pole täielikult selge.
Kasutusnäited
Sügisene jõhvikas on parim aeg soost värskeid jõhvikaid korjata.
Jõhvikamahl aitab ennetada kuseteede põletikku.
Vanaema keetis jõhvikatest maitsvat moosi.