kajastus
Kajastus on millegi peegeldus, tagasipeegeldus või kujutamine. Laiem tähendus: millegi esitamine, kirjeldamine või väljendamine meedias, kunstis või teadvuses.
Kajastus tähendab esmalt füüsilist peegeldust või peegelkujutist, näiteks valguse või heli tagasipeegeldumine pinnalt. Samas on kajastasel lai ülekandelises tähenduses kasutus: see võib tähendada sündmuste, teemade või nähtuste esitamist meedias, näiteks uudiskajastus, meediakajastus. Samuti kasutatakse sõna kirjanduses ja kunstis: teose kajastus reaalsusest, ajastule omaste teemade kajastus romaanis. Filosoofilises ja psühholoogilises mõttes võib kajastus viidata reaalsuse peegeldumisele teadvuses või mõtetes. Sõna kasutamine on levinud nii igapäevakeeles kui ka erialakeeles - ajakirjanduses, kunstikriitikas ja teadustekstides. Eesti keeles on kajastus üks põhilisi sõnu, millega kirjeldatakse nii füüsilist peegeldust kui ka informatsiooni edasiandmist ja tõlgendamist.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «kajastama», mis on seotud sõnaga «kaja» - helipeegeldus. Liide -stus moodustab abstraktset nimisõna, mis väljendab tegevuse tulemust või seisundit.
Kasutusnäited
Järve pinnal oli näha mägede selge kajastus.
Sündmus sai laia kajastuse meediast.
Romaani tegevus on otsene kajastus autori elukogemustest.
Uudiste kajastus peavoolumeediast erines sotsiaalmeedias levinu omast.