kampsun
Kampsun on soojade kudumisnõelte või kudumismasina abil valmistatud pikakäiseline pealisrõivas, mis katab ülakeha ja käsivarred.
Kampsun on kudumistehnikas valmistatud soe pealisrõivas, mis katab ülakeha ja käsivarred. Kampsunid tehakse tavaliselt villast, puuvillast, akreüülist või segakangast, kasutades kudumisnõelu või tööstuslikke kudumismasinaid. Kampsunit on väga mitmesuguseid: õhukesed suvelikud kampsunid ja paksud villased talvekampsunid, krae või kraeeta, nööpidega või ilma. Kampsun võib olla nii igapäevase riietus osa kui ka pidulikum rõivaese. Eestis on kampsunitega seotud riigiriiete traditsioon, näiteks rahvuslikud mustrikampsunid. Eesti keeles kasutatakse sõna kampsun juba 20. sajandi algusest, see on läänemeresoome keeltes levinud laensõna. Sarnane, kuid lühem rõivaese on vest, pikema ja kuuega rõivaese nimetatakse jopeks või kardiganiks.
Etümoloogia
Laenatud rootsi keelest (kampsun < kampsön < kampsol), mis omakorda pärineb hispaania sõnast camisón (pikk särk, öösärk). Levinud läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Ema kudus mulle sünnipäevaks uue villase kampsuni.
Õhtul jahedam, võta kampsun kaasa!
Tal oli seljas ilus mustrikiri kampsun rahvuslikes värvides.