kasvamine
Kasvamine on protsess, mille käigus elusorganismi suurus, mass või maht suureneb. Laiemas tähenduses ka millegi suurenemine, areng või kasv.
1. Bioloogias on kasvamine elusorganismide füüsiline areng, mille käigus suureneb nende keha suurus, mass või maht rakkude jagunemise ja suurenemise tulemusena. Inimestel on kõige intensiivsem kasvamine lapsepõlves ja noorukieas, taimedel toimub kasvamine kogu eluea jooksul. Kasvamist mõjutavad geneetilised tegurid, toitumine, keskkonnatingimused ja hormoonid. 2. Majanduses ja statistikas tähistab kasvamine näitajate suurenemist, nagu majanduskasv, müügikasv või kasumikasv. Näiteks räägitakse SKP kasvamisest, kui riigi majandus laieneb. 3. Üldisemas tähenduses võib kasvamine viidata ka mittemateriaalsele arengule, nagu isiksuse kasvamine, vaimne kasvamine või oskuste kasvamine. Kasvamine võib olla nii loomulik protsess kui ka sihipäraselt juhitav tegevus. Eesti keeles kasutatakse kasvamist ka kujundlikult, näiteks «hinnangute kasvamine», «tähtsuse kasvamine» või «pinge kasvamine».
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «kasvama», mis on soome-ugri päritoluga sõna. Kasvamine on kasvama-verbi deverbaalne tuletis.
Kasutusnäited
Lapse normaalne kasvamine ja areng nõuavad tasakaalustatud toitumist ja piisavalt und.
Ettevõtte müügi kasvamine on jätkunud juba kolmandat kvartalit järjest.
Taimede kasvamine aeglustub sügisel, kui päevad lühenevad ja temperatuur langeb.