kehakuju
Kehakuju on inimese keha üldine kuju, proportsioonid ja väliskontuurid, mida mõjutavad luustiku ehitus, lihaste areng ja rasvkoe jaotumus.
Kehakuju on inimese keha üldine vorm ja proportsioonid, mis kujunevad luustiku ehituse, lihaste arengu ja rasvkoe jaotumuse koostoimes. Kehakuju on osaliselt pärilik, kuid seda mõjutavad ka elustiil, toitumine, füüsiline aktiivsus ja hormonaalne taust. Kehakujusid on kirjeldatud erinevate mudelite abil. Üks levinumaid on naiste puhul kasutatav lihtlustatud jaotus (õuna-, pirni-, liivakella- ja ristkülikukujuline keha), mis põhineb rasvkoe jaotumusel ja õlgade ning puusade suhtel. Teaduslikumas käsitluses kasutatakse kehakuju kirjeldamiseks mõõdikuid nagu kehakaal, pikkus, kehamassiindeks ja vööümbermõõt. Spordis ja meditsiinis on kehakuju oluline terviseriski hindamisel - näiteks õunakujuline keha (rasv koguneb kõhu piirkonda) seostatakse suurema südame-veresoonkonna haiguste riskiga. Rõivadisainis ja moes kasutatakse kehakuju teadmist sobiva rõivalõike ja stiili valikul. Tähtis on mõista, et kehakujud on loomulikud variatsioonid ega määra inimese väärtust ega tervist üksi - oluline on üldine tervislik seisund, mitte konkreetne kehakuju.
Kasutusnäited
Tema luustiku ehitus määrab teatud määral kehakuju, mida ei saa treeninguga kardinaalselt muuta.
Tervisliku eluviisi puhul on oluline tasakaalustatud toitumine ja liikumine, mitte ideaalse kehakuju taga ajamine.
Rõivakauplustes pakutakse üha enam nõustamist, kuidas oma kehakujule sobivaid riideid valida.