biit
Biit on muusikas korduv rütmiline põhiüksus ehk löök, mis loob pala tempot ja rütmilist alust. Samuti väikseim infoühik arvutis, mille väärtus on 0 või 1.
1. Muusikas on biit rütmiline põhiüksus ehk löök, mis kordub regulaarselt läbi muusikapala ja loob tempo. Biit on see, mille järgi kuulaja jalaga kaasa trambib või pulssi tunneb. Muusikastiilides nagu hiphop, house ja techno on tugev, selgelt tajutav biit kesksel kohal. Muusikateorias mõõdetakse tempot bittide arvu järgi minutis (BPM ehk beats per minute). 2. Infotehnoloogias on biit (inglise keeles bit, lühend sõnadest binary digit) kõige väiksem infoühik, millel on kaks võimalikku väärtust: 0 või 1. Biit on digitaalarvutite ja kõigi digitaalsete süsteemide põhiühik. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Andmemahtusid ja andmeedastusereid väljendatakse sageli bittides (näiteks megabit sekundis). 3. Arvutitehnikas tähendab biit ka tööriista teraosale, millega puuritakse auke materjalidesse.
Etümoloogia
1. ja 2. tähendus: inglise keelest. Muusikaline 'beat' tähendab löök, põrutus. Infotehnoloogiline 'bit' on lühend sõnadest 'binary digit' (binaarnumber). 3. tähendus: inglise keelest 'bit' (puur, tera).
Kasutusnäited
DJ-d kasutavad sageli lugusid, mille tempo on 120–130 biiti minutis.
Trummikomp rõhutab iga takti esimest biiti.
Interneti allalaadimiskiirus on 100 megabitit sekundis, see tähendab 100 miljonit biiti sekundis.
64-biitine protsessor suudab töödelda korraga 64 biiti andmeid.
Võta puurpink ja 5-millimeetrine biit, et augud puurida.