kuluma
Kuluma on tegusõna, mis tähendab järk-järgult amortiseerumist, murendumist või kulutamist kasutamise, hõõrdumise või aja mõjul.
Kuluma tähendab esmajoones füüsilist amortiseerumist ja kulutamist, kui ese, materjal või pind muutub kasutamise, hõõrdumise või aja mõjul õhemaks, tasasemaks või kahjustatuks. Näiteks kingad kuluvad tallad läbi, rõivad kuluvad kangast õhemaks, autokummid kuluvad libedaks. Kulumise tulemusena asi kaotab oma algse vormi, tugevuse või välimuse. Kulumise protsess on enamasti järkjärguline ja toimub pikema aja jooksul. Laiemas tähenduses võib kuluma viidata ka vaimse või emotsionaalse kurnamisele, kui keegi «kulub läbi» või «kulub välja» raskete kogemuste või piinava töö käigus. Kulumist eristatakse lagunemisest või purunemisest, kuna kulumine toimub just kasutamise või hõõrdumise käigus, mitte lihtsalt aja, ilmastiku või keemiliste protsesside tõttu. Tehnikas ja majanduses kasutatakse mõistet «kulumine» või «amortinatsioon» vara väärtuse vähenemise kirjeldamiseks.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõnatüvi, mis on seotud sõnaga «kulutama». Eesti keeles on tegusõna «kuluma» kasutusel olnud juba varastest kirjakeele aegadest.
Kasutusnäited
Autokummid on talve jooksul päris palju kulunud.
Need teksad kuluvad põlvedest alati esimesena läbi.
Trepiastmed on aastasadade jooksul jalge all kulunud ja lohku vajunud.