kellavärk
Kella sisemus, mehhanism, mis paneb kella käima; kõik need rattad, vedrud ja osad, mis kellal tiksuva liikumise tekitavad.
Kellavärk on kella sisemine mehhanism koos kõigi osadega, mis tagab kellale käigu ja näitab aega. Klassikalises mehhaanilises kellaverus on vedrud, rattad, hammasrattad, ankrud ja muud detailid, mis omavahel täpselt koostööd tehes loovad ühtlase tiksuva liikumise. Sõna «värk» tähendab eesti keeles seadet, mehhanismi või keerulisemat asja. Kellavärki kasutatakse nii käe-, taskukellades kui ka seina- ja tornkellades. Ajalooliselt oli kellavärgi meisterdamine väga täppisteadmisi nõudev käsitöö, kellavärgiossid valmistati käsitsi ja reguleeriti hoolikalt. Tänapäeval on lisaks mehaanilistele kellavärkidele ka kvarts- ja digitaalsed mehhanism, kuid sõna «kellavärk» viitab eelkõige traditsioonilisele mehaanilisele mehhanismile. Üldisemas mõttes võib kellavärk tähendada ka kella üldist sisemust, olenemata sellest, kas tegemist on mehhaanilise või elektroonilise seadmega.
Etümoloogia
Liitsõna: kell + värk. Sõna «värk» pärineb alamsaksa keelest (werk) ja tähendab tööd, seadet või mehhanismi.
Kasutusnäited
Vana taskukella kellavärk oli nii täpselt tehtud, et see käis veel sada aastat hiljem.
Kellasepp avas kella tagakatte ja hakkas õrna pintsliga kellavärki puhastama.
Tornkella kellavärk vajab regulaarset hooldust ja õlitamist.