kliimakohanemine
Kliimakohanemine on protsess, mille käigus ühiskond, majandus ja ökosüsteemid kohanevad kliimamuutuste mõjudega ning vähendavad nendest tulenevaid kahjusid. See hõlmab meetmeid, mis aitavad valmistuda äärmuslike ilmastikunähtuste, meretaseme tõusu ja teiste kliimamõjude jaoks.
Kliimakohanemine on tegevuste ja meetmete kogum, mille eesmärk on kohaneda kliimamuutustest tulenevate mõjudega ning vähendada nende negatiivset mõju inimestele, loodusele ja majandusele. Kui kliimamuutuste leevendamine keskendub kasvuhoonegaaside vähendamisele, siis kohanemine tähendab valmistumist juba toimuvateks ja tulevasteks muutusteks. Kliimakohanemine võib olla ennetav (tulevaste riskide vähendamine) või reaktiivne (reageerimine juba toimunud muutustele). Meetmed hõlmavad muu hulgas rannikualade kaitsmist üleujutuste eest, põuakindlamate taimesortide kasvatamist põllumajanduses, linnaplaneeringus rohealade loomist soojasaarte vähendamiseks ning taristu kohandamist äärmuslike ilmastikuolude talumiseks. Eestis on kliimakohanemine eriti oluline seoses talviste temperatuuride tõusuga, äärmuslike sademete sagenemiisega ning Läänemere taseme tõusuga, mis ohustab rannikualasid. Kliimakohanemine on kirjas nii Eesti kliimaseaduses kui ka riiklikest arengukavades, kus määratletakse konkreetsed tegevused erinevates valdkondades – veemajanduses, põllumajanduses, tervishoidus, metsanduses ja ehituses. Rahvusvaheliselt on kliimakohanemine oluline osa Pariisi kliimaleppest, kus riigid kohustuvad arendama kohanemiskavasid ja suurendama kliimaresistentsust.
Kasutusnäited
Tallinna linn on kliimakohaneminee strateegiasse lisanud rohevõrgustiku arendamise, et vähendada linnasoojuseid.
Põllumajandusettevõtted peavad kliimakohaneminee käigus leidma viise, kuidas toime tulla pikemmate põuaperioodidega.
Rannikuomavalitsused investeerivad kliimakohaneminee meetmetesse, et kaitsta taristut meretaseme tõusu eest.