hahk
Hahk on pikk ja tugev puidust või metallist varras, millega töötatakse maad või murtakse pinnast. Samuti on hahk linnuliik, kes tallab muruväljakutel ja põldudel ning on tuntud oma käitumise poolest.
1. Hahk on pikk ja tugev puidust või metallist varras, millega töödeldakse maad, murtakse pinnast, tehakse auke või korrastatakse põlluharimismaad. Hahk on üks vanimaid põllutööriistu, mida kasutati enne kaasaegseid masinateid. Tavaliselt on hahk sirge või kergelt kõverdatud ning sellel on terav või lapik ots, millega maapinda töödelda. 2. Hahk (Anthus) on väike pruunikashall linnuliik, kes elab avatud maastikel nagu põllud, niidud, karjamaad ja tundrad. Eestis elavad mitmed hahaklased, sealhulgas niiduhahk, metsahahk ja punahark. Hahk on tuntud oma käitumise poolest maapinnal tallata ja sabaga kiigutada. Linnud toituvad peamiselt putukatest ja teistest väikestest selgrootutest. Hahkadel on õhuke nokk ja nad liiguvad maapinnal kiiresti jookstes. 3. Rahvapäraselt võib hahka kasutada ka kellegi kohta, kes on visa, töökam või järjekindel oma tegevuses, kuigi see tähendus on harvem kasutusel.
Etümoloogia
Sõna «hahk» on vanaeestipärane ning pärineb tõenäoliselt häälikulisest jäljendusest või lihtsamast juurest, mis seostub töö ja maapinna töötlemisega. Linnuliigi puhul võib nimi pärineda linnuhäälitsusest või liikumisviisist.
Kasutusnäited
Vanaisa tõstis hahgi õlale ja läks kartulipõldu harimama.
Niiduhahk on Eestis levinud hahk, keda saab sageli kohata rohumaadel.
Põllumees kasutas vana hahki, et kivise maa sisse auku teha.