otsimine
Otsimine on tegevus, mille käigus püütakse leida või avastada midagi, mida ei ole kohe näha või teada. Otsida võib inimest, eset, teavet, lahendust või muud.
Otsimine on tegusõna «otsima» tegusõnaliik ehk tegevusnimi, mis tähistab protsessi, kus inimene või süsteem püüab leida midagi, mis on kadunud, peidus, teadmata või mida lihtsalt vajatakse. Otsida võib füüsilisi objekte (näiteks kaotatud võtmeid), inimesi (näiteks kadunud last), teavet (näiteks andmeid internetist) või abstraktseid asju (näiteks lahendust probleemile, tähendust elule). Otsimise käigus kasutatakse erinevaid meetodeid: vaatlemist, uurimist, küsitlemist, tehnoloogilisi vahendeid. Kaasaegses digitaalses keskkonnas on otsimine muutunud eriti oluliseks tegevuseks – igapäevaselt otsitakse teavet otsingumootoritest nagu Google, otsitakse inimesi sotsiaalmeediast või tooteid veebipoodidest. Otsimine võib olla süstemaatiline ja plaanipärane (näiteks teadusuuringus) või juhuslik ja spontaanne (näiteks sirvides raamatukogu riiuleid). Laiemas mõttes võib otsimisega kaasneda ka vaimne või emotsionaalne aspekt, näiteks eneseotsing või tee otsimine elus.
Etümoloogia
Tegusõnast «otsima» tuletatud tegusõnaliik, mis on soome-ugri päritolu sõna.
Kasutusnäited
Kaotatud telefoni otsimine võttis terve tunni aega.
Internetist info otsimine on tänapäeval igapäevane tegevus.
Politsei alustas kadunud lapse otsimist kohe pärast teate saamist.
Töö otsimine võib olla pikk ja kurnav protsess.
Ta on juba aastaid tegelenud elu mõtte otsimisega.