kestvus
Kestvus on ajaline pikkus ehk see, kui kaua miski kestab või on kestnud. Kestvus väljendab ajalist ulatust algushetkest lõpuni.
Kestvus on ajavahemik, mis näitab, kui kaua mingi sündmus, tegevus, protsess või seisund kestab. See on üks põhilisi aega kirjeldavaid mõõtmeid, mis väljendab alguse ja lõpu vahelist perioodi. Kestvust mõõdetakse tavaliselt aja ühikutes nagu sekundid, minutid, tunnid, päevad, kuud või aastad. Näiteks võib rääkida filmi kestvusest (tavaliselt 90-120 minutit), töösuhte kestvusest, haiguse kestvusest või ürituse kestvusest. Kestvus on oluline parameeter paljudes valdkondades: igapäevaelus aitab see planeerida aega ja tegevusi, teaduses kasutatakse seda protsesside ja nähtuste uurimiseks, õiguses määrab lepingute ja kohustuste kestmist. Muusikas ja füüsikas on kestvus oluline tehnilise tähendusega termin - muusikas tähistab see helide pikkust, füüsikas ajalist mõõdet. Kestvuse mõiste on tihedalt seotud aja kulgemise ja ajatajuga.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «kestma», mis on läänemeresoome päritolu sõna. Liide -us moodustab tegusõnast abstraktse nimisõna.
Kasutusnäited
Filmi kestvus on 2 tundi ja 15 minutit.
Töösuhte kestvus peab olema märgitud töölepingus.
Kontsert oli hoolimata lühikesest kestvusest väga meeldejääv.