aeg
Aeg on füüsikaline suurus, mis mõõdab sündmuste järjestust ja kestust; mineviku, oleviku ja tuleviku suheline mõiste.
Aeg on fundamentaalne nähtus, mille käigus toimuvad muutused ja sündmused järjekorras. Füüsikas on aeg üks neljast ruumiajalise kontinuumi dimensioonist, mille suund määratakse termodynamiika seadustega. Iga inimene tajub aega subjektiivselt – mõnikord tundub minutit pikana, mõnikord lennab tund kiiresti. Aeg on jagatud erinevate ühikute peale: sekund, minut, tund, päev, nädal, kuu, aasta. Kultuuriliselt on aeg olnud inimesele alati tähtis, seetõttu on iga ühiskond arendanud erinevaid viise selle mõõtmiseks ja korraldamiseks.
Etümoloogia
Pärineb vanaprugi keelest; seotud indo-euroopa juurega *h₂enǵ- (pitsitada, suruda), mis viitab aegade järjestusele ja pingele.
Kasutusnäited
Aeg lendab kiiresti, kui sa tegelenud oled millegi huvitavaga.
Mul ei ole aega pikalt jutuks jääda, sest peagi algab minu koosolekuaeg.
Iidsetel aegadel ei olnud inimestel kellasid ega kellegi rikkust ajast mõõta.