kilekott
Kilekott on õhukesest plastikust valmistatud kott, mida kasutatakse ostude kandmiseks või asjade pakendamiseks. Levinuim on läbipaistev või värviline polüetüleenkott, mida antakse kauplustes ostukotina.
Kilekott on õhukesest plastmaterjalist, tavaliselt polüetüleenist valmistatud kott, mida kasutatakse peamiselt ostude kandmiseks, asjade pakendamiseks ja hoiustamiseks. Kilekotid on kerged, odavad ja veekindlad, mistõttu need on laialt levinud nii kaubanduses kui igapäevaelus. Kõige tavalisemad on läbipaistvad või valgete sangadega plastikkotid, mida jaemüügipunktides klientidele pakutakse. Kilekoti nimi tuleb sõnast «kile», mis tähistab õhukest plastkihti või -kalvet. Kilekottide suur populaarsus on viinud märkimisväärse keskkonnakoormuseni, kuna need lagunevad looduses väga aeglaselt ja võivad sattudes veekogusse või loodusesse ohustada loomastikku. Paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on võetud kasutusele meetmed kilekottide tarbimise vähendamiseks, näiteks kohustuslik tasuline müük või keelud ühekordsetele õhukestele kilekottidele. Kilekottide alternatiividena propageeritakse korduskasutatavaid kotte riidest, paberist või tihedamast plastikust. Igapäevakeeles kasutatakse sõna «kilekott» ka laiemalt mistahes väikese plastikkoti kohta, näiteks toiduainete külmutamiseks või olmeasjade hoidmiseks mõeldud kotid.
Etümoloogia
Liitsõna «kile» (õhuke plastkile, -kalve) ja «kott». Kile pärineb omakorda saksakeelsest laenust.
Kasutusnäited
Poes küsiti, kas ma soovin kilekotti või on mul oma kott kaasas.
Panin jäätunud köögiviljade pakendid kilekotti, et need sügavkülmas ei lähe segamini.
Keskkonnakaitsjad soovitavad kilekottide asemel kasutada korduskasutatavaid riidest kotte.