koduküla

nimisõna neutraalne igapäev

Küla, kus inimene on sündinud või kasvanud ning millega teda seovad tugevad emotsionaalsed ja identiteedilised sidemed; kodune, päritolupaik maapiirkonnas.

Koduküla on küla, kus inimene on sündinud, üles kasvanud või veetnud oma lapsepõlve ning millega teda seovad tugevad emotsionaalsed, perekondlikud ja identiteedilised sidemed. Mõiste väljendab kuuluvustunnet ja juurdumist konkreetsesse kohta, sageli seostub see lapsepõlvemälestuste, sugulaste ja tuttavate inimestega. Koduküla on oluline osa inimese identiteedist ja päritolust, eriti agraarühiskonnas kasvanud inimeste puhul. Eesti kultuuris on kodukülaga seotud tugev emotsionaalne side, mis väljendub sageli igatses ja nostalgias, eriti nende seas, kes on kolinud linnainimesteks või välismaale. Koduküla võib olla ka koht, kuhu inimene tunneb end alati oodatuna ja kus on tema juurte alguspunkt. Mõiste esineb sageli kirjanduses, laulutekstides ja igapäevases kõnepruugis, väljendades seotust maapiirkonna ja traditsioonilise eluviisiga.

Etümoloogia

Liitsõna: kodu + küla. Mõlemad komponendid on vanad eesti sõnad.

Kasutusnäited

Pärast pikka välismaal olemist pöördus ta tagasi oma kodukülla, et veeta aega vanaema juures.
Ta räägib alati soojusega oma kodukülast Setomaal, kuhu ta ka praegu sageli tagasi käib.
Laulupidudel kohtub ta ikka koduküla tuttavatega ja meenutab vanu aegu.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt