komeet
Komeet on väike taevakeha, mis koosneb jääst, tolmust ja kivimist ning mis Päikese läheduses kuumenedes moodustab sageli silmapaistva saba.
Komeet on Päikeseringluses tiirlevast jääst, tolmust ja kivisest materjalist koosnev taevakeha. Komeedi tuumik on tavaliselt mõnest sajast meetrist mõne kilomeetrini läbimõõduga ja koosneb peamiselt veejääst, süsinikdioksiidist, metaanist ja tolmust – seetõttu nimetatakse komeete ka "määrdunud lumepallideks". Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind kuumenemise tõttu aurustuma ning moodustub gaasipilv ehk kooma, mis võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse kilomeetritesse. Päikese kiirgusrõhu ja päikesetuule mõjul tekib komeedi taha sageli kaks saba: tolmusaba, mis on kõverdunud, ja ioonisaba, mis osutab Päikesest eemale.
Komeedid jagunevad lühi- ja pikaperioodilisteks vastavalt nende tiirlemisajale ümber Päikese. Lühiperioodilised komeedid tiirleb Päikese ümber vähem kui 200 aasta jooksul ja pärinevad tõenäoliselt Kuiperi vööst, pikaperioodilised komeedid aga võivad tulla kaugelt Oorti pilvest ja nende tiirlemisaeg võib ulatuda tuhandetesse aastatesse. Ajaloo vältel on mõned komeedid olnud nii eredaid, et need on palja silmaga nähtavad, näiteks Halley komeet, mis ilmub Maa lähedale iga 76 aasta tagant.
Komeetidel on oluline koht nii teadusuuringutes kui ka kultuuriajaloos. Teadlased usuvad, et komeedid võisid tuua noorele Maale vett ja orgaanilisi ühendeid, mis olid elu tekkeks vajalikud. Kultuuriloos on komeete sageli seostatud ennelõikamatute sündmuste ja tähtpäevadega. Tänapäeval jälgivad astronoomid komeete teleskoobi ja kosmoseaparaatide abil, et mõista Päikesesüsteemi varajast ajalugu.
Komeedid jagunevad lühi- ja pikaperioodilisteks vastavalt nende tiirlemisajale ümber Päikese. Lühiperioodilised komeedid tiirleb Päikese ümber vähem kui 200 aasta jooksul ja pärinevad tõenäoliselt Kuiperi vööst, pikaperioodilised komeedid aga võivad tulla kaugelt Oorti pilvest ja nende tiirlemisaeg võib ulatuda tuhandetesse aastatesse. Ajaloo vältel on mõned komeedid olnud nii eredaid, et need on palja silmaga nähtavad, näiteks Halley komeet, mis ilmub Maa lähedale iga 76 aasta tagant.
Komeetidel on oluline koht nii teadusuuringutes kui ka kultuuriajaloos. Teadlased usuvad, et komeedid võisid tuua noorele Maale vett ja orgaanilisi ühendeid, mis olid elu tekkeks vajalikud. Kultuuriloos on komeete sageli seostatud ennelõikamatute sündmuste ja tähtpäevadega. Tänapäeval jälgivad astronoomid komeete teleskoobi ja kosmoseaparaatide abil, et mõista Päikesesüsteemi varajast ajalugu.
Etümoloogia
Laenatud läbi saksa keele (Komet) ladina sõnast cometa, mis omakorda pärineb kreeka sõnast komētēs ('juukseline täht'), viidates komeedi sabale.
Kasutusnäited
2020. aasta suvel oli palja silmaga nähtav komeet NEOWISE, mis köitis kogu maailma tähelepanu.
Halley komeet ilmub Maa lähedale iga 76 aasta tagant ja tema viimane ilmumine oli 1986. aastal.
Teadlased uurivad komeete, et saada rohkem teada Päikesesüsteemi varasest ajaloost ja elu tekkimisest.
Komeedi saba võib ulatuda miljonite kilomeetrite pikkuseks, kuigi selle tihedus on äärmiselt väike.