kutsehaigus
Kutsehaigus on terviseprobleem, mis on tekkinud töökeskkonna kahjulike tegurite pikaajalisest mõjust ja mis on seotud konkreetse ametiala või tööga.
Kutsehaigus on haigus, mille põhjuseks on töökeskkonnas esinevad kahjulikud tegurid, mis mõjuvad töötajale pikema aja jooksul. Sellised tegurid võivad olla füüsikalised (müra, vibratsioon, kiirgus), keemilised (tolm, aurud, kemikaalid), bioloogilised (viirused, bakterid, seened) või ergonoomilised (halb töösend, korduvad liigutused). Kutsehaiguseks tunnistamisel peab olema tõendatud seos töötingimuste ja tervisehäire vahel. Eestis tunnustab kutsehaigust Terviseamet vastava dokumentatsiooni ja uuringute alusel. Tüüpilised kutsehaigused on näiteks kaevurite põetõbi, asbesti põhjustatud kopsupõletik, kuulmislangus mürarikkates töökohtades, nahapõletikud kokkupuutel keemiliste ainetega ning lihas-luukonna haigused pikaajalisel korduvtööl. Kutsehaiguse diagnoosimine annab töötajale õiguse hüvitisele ja tööandja kohustuse töökeskkonda parandada. Kutsehaigused erinevad tööõnnetustest, mis tekivad ühekordsest ägedast sündmusest, samas kui kutsehaigus areneb järk-järgult.
Kasutusnäited
Kaevurite seas on kutsehaiguseks sageli põetõbi ehk silikoosi haigestumine.
Arst diagnoosis tal kutsehaiguse, mis oli tingitud aastaid kestnud tööst tugeva vibratsiooniga elektritööriistadega.
Töökeskkonna parandamine aitab vältida kutsehaiguste teket töötajate hulgas.