lahemaa
Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Põhja-Eestis, mis hõlmab umbes 725 ruutkilomeetrit rannikualasid, metsi, soid ja ajaloolisi mõisaid.
Lahemaa rahvuspark on Eesti esimene ja suurim rahvuspark, mis asutati 1971. aastal Harju ja Lääne-Viru maakonna piirialal. Park hõlmab ligikaudu 725 ruutkilomeetrit mitmekesist loodust, sealhulgas rannikualasid Soome lahega, poolsaari (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi), metsi, rabad, jõgesid ja järvi. Lahemaa on tuntud oma maastikulise mitmekesisuse, looduskaitse ja kultuuripärandi poolest. Pargis asuvad mitmed ajaloolised mõisad nagu Palmse, Sagadi, Vihula ja Võsu mõis, mis on restaureeritud ja avatud külastajatele. Nimi "Lahemaa" viitab selle asukohale lähel mere ääres ja lahtede rohkusele. Rahvuspark on populaarne sihtkoht matkajaile, loodushuvilstele ja turistidele, pakkudes hästi hooldatud matkaradasid, õpperadasid ja vaatamisväärsusi nagu Võsu rand, Oandu ja Altja küla, samuti mitmesuguseid looduslikke objekte nagu rändrahnud ja karstiala. Lahemaa on oluline osa Eesti looduskaitse süsteemist ja esindab hästi Eesti põhjarannikule iseloomulikku loodust ja kultuurimaastikku.
Etümoloogia
Kohanime "Lahemaa" päritolu seostub sõnadega "laht" ja "maa", viidates piirkonna asukohale lahtede ääres Soome lahe rannikul.
Kasutusnäited
Suvepuhkuse veetmiseks sõitsime Lahemaale telkima ja matkaradadel kõndima.
Lahemaa rahvuspark on suurepärane koht, kus tutvuda Eesti looduse ja ajalooga.
Palmse mõis on üks Lahemaa kuulsamaid vaatamisväärsusi ja hästi säilinud mõisakomplekse.