laulumees
Laulumees on inimene, kes laulab rahvalaule või eeposeid, sageli suulise pärimuse kandjana; samuti üldisemalt laulja või laulmisharrastaja.
Laulumees tähistab mitmes tähenduses laulukunsti harrastavat või sellega seotud meest. 1. Ajaloolises ja rahvaluulekontekstis on laulumees pärimuslaulu esitaja, kes kannab edasi rahvalaule, eeposeid ja muistendeid, sageli põlvest põlve edasiantud suulise kultuuri osana. Eesti rahvaluulekogumise ajal 19. ja 20. sajandi vahetusel olid laulumehed ja -naised olulised informandid, kes aitasid talletada regilaulu traditsiooni. 2. Üldisemalt kasutatakse sõna laulumees mehe kohta, kes armastab laulda, osaleb kooris või laululavadel või kelle jaoks laul on oluline osa identiteedist. Eriti eesti kultuuriruumis, kus laulupidude traditsioon on tugev, on laulumeeste mõiste seotud üldlaulupidudel osalevate meeskooride liikmete ja lauluharrastusega. 3. Mõnikord tähistab laulumees ka kutselist või poolelkutselist lauljat, eriti rahvamuusika ja pärimusmuusika valdkonnas. Sõna kandjad on sageli seotud traditsiooni hoidmise ja edasiandmise kui ka rahvusliku identiteediga.
Etümoloogia
Liitsõna: laul + mees. Eesti keeles kujunenud traditsiooniline nimetus lauluoskusega või lauluharrastusega tegeleva mehe kohta.
Kasutusnäited
Vana laulumees esitas meile iidseid regilaule, mida ta oma vanaisalt õppinud oli.
Laulupeo ajal täidavad tuhanded laulumehed ja -naised lauluväljaku, et koos rahvuslikke laule esitada.
Kogumisretkedel otsiti küladest laulumehi, kes osaksid veel vanu rahvalaule mäletada.