männimets
Männimets on mets, kus valdavaks puuliigiks on mänd. Männimetsa iseloomustab avatud, valgusküllane alusmets ja sageli kuiv, liivane pinnas.
Männimets on metsatüüp, milles peapuuliigiks on harilik mänd (Pinus sylvestris). Männimetsad on Eestis väga levinud, moodustades märkimisväärse osa riigi metsamaast. Männimetsad kasvavad tavaliselt kuivadel, toitainevaestel liivastel või kruusastel muldadel, kus paljud teised puuliigid ei suudaks hästi areneda. Männimetsade alustaimestik on võrreldes kuuse- või lehtmetsadega hõredam ja valgusküllasem, kuna männipuude võra laseb läbi rohkem päikesevalgust. Tüüpilised taimed männimetsade alustaimestikus on mustikad, pohla, kanarbik ja samblikud. Männimetsad on olulised nii majanduslikult (männipuit on hinnatud ehitus- ja tööstusmaterjal) kui ka looduskaitselist vaadet - paljud haruldased liigid, nagu näiteks metsis, eelistavad männimetsade elupaiku. Eestis eristatakse erinevaid männimetsade tüüpe sõltuvalt kasvutingimustest: näiteks kuiv kanarbikumännik, jänesekapsas-mustikamännik või niiske sinilille-mustikamännik. Männimetsad on osaks Eesti looduskultuurist ja rahvusliku maastiku kujunemisest.
Etümoloogia
Liitsõna: mänd + mets. Pärineb eesti keele põhisõnavarast, kus sõna «mänd» tähistab puuliiki ja «mets» metsamaad.
Kasutusnäited
Jalutasime vaikses männimetsas, kus samblikud kasvatasid pehmet vaipa.
Eesti rannikul on palju kuivi männimetsi, mis on kujunenud endistele liivadüünidele.
Metsis eelistab elupaigana vanu valgusküllaseid männimetsi.