tunnistaja
Tunnistaja on inimene, kes on näinud või kuulnud mingit sündmust või olukorda ja saab selle kohta ütlusi anda. Õiguslikus mõttes on tunnistaja isik, kes annab kohtus või uurimise käigus ütlusi enda kogetu kohta.
Tunnistaja on inimene, kes on olnud mingil sündmusel kohal või omab isiklikku teavet juhtunu kohta ning saab sellest oma kogemuse põhjal rääkida. Tunnistaja roll on oluline nii igapäevaelus kui ka õigussüsteemis, kuna tema ütlused võivad aidata selgitada sündmuste käiku ja tõde. Õiguslikus kontekstis on tunnistaja kohtumenetluses või eeluurimises ütlusi andev isik, kes ei ole asjas pool ega ekspert. Tunnistajal on kohustus rääkida tõtt ja anda täielikke ütlusi oma teadmiste piires. Kohtusse kutsutud tunnistaja peab ilmuma ja vastama küsimustele, vastasel juhul võib talle määrata sunniraha. Tunnistaja on kaitstud valede ütluste andmise eest kriminaalvastutusega. Samuti on tunnistajal õigus keelduda ütluste andmisest, kui see võiks teda ennast või lähedasi süüstada. Igapäevases keelekasutuses võib tunnistajaks nimetada ka inimest, kes on lihtsalt mingil sündmusel kohal olnud, näiteks õnnetuse või olulise sündmuse tunnistaja. Usulises kontekstis kasutatakse terminit Jehoova tunnistaja vms religioossetes tähenduses.
Etümoloogia
Sõna tunnistaja tuleneb eesti sõnast «tunnistus» ja tegusõnast «tunnistama», mis tähendab midagi teada andma või kinnitama.
Kasutusnäited
Politsei otsib liiklusõnnetuse tunnistajaid, kes nägid, kuidas avarii juhtus.
Kohus kuulis välja kõik tunnistajad, kes olid kuriteol kohal.
Ma olin selle ajaloolise sündmuse tunnistaja ja mäletan kõike väga hästi.