unustamine
Unustamine on vaimne protsess, mille käigus mälus varem olnud teave muutub kättesaamatuks või kaob täielikult. Unustamine on loomulik nähtus, mis võib toimuda aja jooksul, tähelepanu puudumise või uue info häiriva mõju tõttu.
Unustamine on psühholoogiline nähtus, kus inimese mälus varem salvestatud teave ei ole enam kättesaadav või on muutunud ebaselgeks. See on loomulik kognitiivne protsess, mis mõjutab kõiki inimesi ning võib toimuda lühiajalises ja pikaajalises mälus. Unustamist võivad põhjustada mitmed tegurid: aja möödumine (mälujäljed nõrgenevad), uue informatsiooni sekkumine (retroaktiivne ja proaktiivne häire), tähelepanu puudumine info salvestamisel või meelega väljatõrjumine ebameeldivate mälestuste puhul. Näiteks unustatakse sageli nimesid, kuupäevi või igapäevaseid tegevusi. Psühholoogias eristatakse mitut unustamise tüüpi: loomuliku aja jooksul toimuvat mälu nõrgenemist, motiveeritud unustamist (repressiooni) ja patoloogilist unustamist (amneesia). Hermann Ebbinghause unustamiskõver näitab, et suurem osa uuest informatsioonist unustatakse juba esimeste tundide ja päevade jooksul pärast õppimist, kui seda ei kinnistata korduva meeldetuletamise või praktiseerimise abil. Kaasaegses info-ühiskonnas on unustamine osaliselt ka kasulik funktsioon, mis aitab ajul filtreerida ebaolulist teavet ja keskenduda olulisele. Mõõdukas unustamine on seega normaalne osa inimliku mälu toimimisest, samas kui liigne või järsk unustamine võib viidata mäluprobleemidele või ajukahjustusele.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «unustama», mis on tuletatud omadussõnast «unune» (millest ei jää meelde, ebatähtis). Sõnaperekonda kuuluvad ka «unustus», «ununema».
Kasutusnäited
Nimede unustamine on üks levinumaid mäluprobleeme.
Unustamine on loomulik protsess, mis aitab ajul ebavajalikku teavet kõrvaldada.
Ebbinghause uuringud näitasid, et unustamine toimub kõige kiiremini esimeste tundide jooksul pärast õppimist.