klooster
Klooster on usuline elukohana kasutatav hoonetekompleks, kus mungad või nunnad elavad koos usulise ühenduse liikmena, järgides kindlaid reegleid ja pühendudes palvetele ning vaimulikule tööle.
Klooster on kristliku kiriku raames toimiv asutus ja hoonetekompleks, kus usulise ühenduse (ordu) liikmed elavad koos eraldatuses maailmast, järgides range korra ja reeglite süsteemi. Kloostrites elavad mungad (meeskloostrites) või nunnad (naiskloostrites) pühenduvad palvetele, mediteerimisele, käsitööle või põllumajandusele. Ajalooliselt on kloostrid olnud olulised hariduse ja kultuuri keskused. Keskajal said kloostrites haridust paljud õpetlased ning käskirjades säilitati ja paljundati teadmisi. Kloostrites tegutsesid raamatukogud, skriptooriumid ja koolid, samuti osutati haigete hooldamist. Eestis on tuntud näiteks Padise, Pirita ja Vastseliina kloostri varemed, mis on keskajast pärit. Tänapäeval on aktiivseid kloostreid vähem, kuid paljud ajaloolised kloostrid on muinsuskaitse all ning toimivad muuseumidena või turismiobjektidena. Kloostrite arhitektuur on tavaliselt range ja tagasihoidlik, hõlmates kiriku, magamisruume, söökla, töötoad ja aia. Erinevatel usulikel ordudel (näiteks benediktiinlased, frantsiskaanlased, tsistertslased) on oma kloostrid ja reeglid, mis määravad elukorralduse detailid.
Etümoloogia
Laenatud saksa keelest (Kloster), mis omakorda pärineb ladina sõnast claustrum 'suletud koht, tarakas'
Kasutusnäited
Pirita klooster oli Põhjamaade suurim ja varanduslikem birgitlaste klooster keskajal.
Keskajal olid kloostrid olulised hariduse ja kultuuri keskused.
Paljud mungatöö kloostrites tegid käsitööd ja kasvatasid ise oma toitu.