piiskop
Piiskop on kõrge vaimulik ametnik kristlikes kirikutes, kes juhib piiskopkonda ja täidab õnnistamise ning pühitsemise talitusi. Piiskopid on preestrite järel järgmised kõrgemad vaimulikud ning neil on õigus pühitseda uusi preestreid ja diakoneid.
Piiskop on kristlikes kirikutes kõrge vaimulik ametnik, kes juhib kindlat geograafilist piirkonda ehk piiskopkonda (diotsees). Piiskopi põhiülesanded hõlmavad koguduste üle valvamist, preestrite ja diakonite pühitsemist, leerimise ja teiste sakramentide jaotamist ning õpetuse hoidmist. Piiskop kannab tavaliselt erilist liturgilist rõivastust ja tema tunnusteks on piiskopisauv (kaarjaga kepp), miiter (pidulik peakate) ja rinnale kantav rist. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut juhib õigeusu peapiiskop, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku eesotsas on peapiiskop koos piiskopkonnaga, ning ka Katoliku Kirik on organiseeritud piiskopkondadeks. Piiskopiamet pärineb varakristlikust ajast ning sõna tähendab kreeka keelest pärit nimetust «valvaja» või «järelevaataja». Piiskopi valimine ja nimetamine toimub kirikutes erineval viisil: mõnedes valitakse ta kiriku sinodi poolt, teistes nimetab paavst või kirikupea. Piiskopid moodustavad kogumis kirikute kõrgeima juhtkonna ning neil on oluline roll nii vaimulikus juhendamises kui ka kiriku halduses.
Etümoloogia
Laenatud keskaladinakeelsest sõnast episcopus, mis omakorda pärineb vanakreeka sõnast episkopos (ἐπίσκοπος), tähendades 'järelevaataja, valvur' (epi 'üle' + skopos 'vaataja').
Kasutusnäited
EELK peapiiskop piiskop Urmas Viilma pidas jumalateenistust Toomkirikus.
Keskajal olid piiskopid mitte ainult vaimulikud juhid, vaid ka ilmalikud maavaldajad.
Uus piiskop pühitseti ametisse pidulikul talitusel, kus osalesid ka teised piiskopid.
Tallinna piiskop külastas kogudust ja andis leerisegule leerimise sakramendi.