sakrament

nimisõna neutraalne kultuur

Sakrament on kristlikus kirikus püha tseremoonia või talitus, mille on sisse seadnud Jeesus Kristus ja mis vahendab Jumala armu. Peamised sakramendid on ristimine ja armulaud, katoliku kirikus loetakse sakramente seitse.

Sakrament on kristlikus teoloogias püha talitus, mida peetakse Jumala armu nähtavaks vahendiks. Sakramendi käigus kasutatakse nähtavaid märke (nagu vett, leiba, veini), mis väljendavad ja vahendavad vaimset tõelust.

Eri kristlikud konfessioonid tunnistavad erineval hulgal sakramente. Katoliku ja õigeusu kirikus loetakse sakramente seitse: ristimine, firmamine (müriamimine), armulaud (euharistia), patukahetsus, haigete salvimine, preestriks pühitsemine ja abielu. Luterlikus ja reformeeritud kirikus tunnistatakse vaid kahte Kristuse poolt otseselt seatud sakramenti: ristimist ja armulauda.

Sakramendid on kristliku jumalateenistuse ja vaimse elu keskmes. Neid peetakse vahenditeks, mille kaudu usklik osaleb Jumala päästetöös ja võtab vastu vaimset tugevdust. Sakramentide täitmine on tavaliselt seotud rangetele reeglitele: neid võib toimida vaid ordineeritud vaimulik ja neile kehtivad täpsed liturgilised eeskirjad.

Laiemas, mõnikord iroonilises kasutuses võib sõna sakrament tähistada ka midagi väga püha või puutumatut, mida koheldakse äärmise austusega.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast sacramentum 'püha asi, vanne, vandekohustus', mis omakorda tuleneb sõnast sacrare 'pühitsema', mis on seotud sõnaga sacer 'püha'.

Kasutusnäited

Ristimine on kristlikus kirikus esimene sakrament, mis tähistab usuühingusse vastuvõtmist.
Katoliku kirikus peetakse sakramendiks ka abielu, mis on lahutamatu side mehe ja naise vahel.
Armulaua sakramenti tähistatakse leiva ja veini kaudu Kristuse ohvrit.
Luterlikus kirikus tunnistatakse ainult kaht sakramenti: ristimist ja armulauda.
Tema jaoks oli hommikune kohvijoomine peaaegu nagu sakrament, mida ta täitis erilise austusega.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt