puha
Puha on mitmeaastane rohttaim perekonnast Rumex, mida kasutatakse toiduna ja ravimtaimena. Eestis on tuntumad hapu puha ja aed-puha, mille noori lehti kasutatakse salatis ja suppides.
Puha on mitmeaastane rohttaim, mis kuulub tatarlaste sugukonda (Polygonaceae) ja Rumex perekonda. Eestis kasvab looduslikult mitmeid puhaliike, millest tuntumad on hapu puha (Rumex acetosa) ja aed-puha (Rumex crispus). Nende taimede noored lehed on söödavad ja sisaldavad C-vitamiini ning teisi kasulikke toitaineid. Puha noored lehed on hapuka maitsega tänu oksaalhappe sisaldusele ja neid kasutatakse traditsiooniliselt kevadel värskete salatis, suppides ja hautistes. Vanemates lehtedes on oksaalhappe sisaldus suurem, mistõttu neid tuleb kasutada ettevaatlikult. Rahvameditsiinis on puhalehtedel olnud oluline roll verepuhastusvahendina ja seedimist soodustava taimena. Hapu puha on Eesti traditsioonilise toidukultuuri oluline osa, eriti kevadise rohttoiduna. Puha on vastupidav taim, mis võib aedades muutuda ka umbrohuks, kuna levib hõlpsalt nii seemnete kui ka juurtevõsude kaudu.
Etümoloogia
Sõna «puha» on vanavene laen (pärineb slaavi keeltest), kus tähendas sarnast taime. Seotud ka soome sõnaga «putka».
Kasutusnäited
Kevadel korjasin aiaservast noort puha salati jaoks.
Puha lehed annavad supile meeldiva hapuka maitse.
Vanaema kasutas puha verepuhastuseks ja ütles, et see on tervislik kevadtaim.