alatu
Alatu on omadussõna, mis kirjeldab midagi äärmiselt halb, alandav, ebaõiglane või häbitu. Alatut käitumist iseloomustab au ja väärikuse puudumine.
Alatu on omadussõna, mis väljendab midagi moraalitult madalat, häbiväärt või äärmiselt ebaõiglast. Alatut käitumist iseloomustab au, väärikuse ja eetiliste põhimõtete puudumine. Sõna kasutatakse teo, käitumise, motiivi või inimese kohta, kes on toiminud viisil, mis rikub üldtunnustatud moraalinorme. Näiteks on alatu reetmine, alatu vale või alatu kallaletung. Sõna kannab tugevat negatiivset hinnangut ja väljendab sageli mõnuga äärmuslikku hukkamõistu. Alatu käitumine on midagi, mis ületab tavalist ebaõiglust või ebasündsust - see on tahtlikult kahjustav, madal ja vastik. Eesti keeles kasutatakse sõna nii igapäevases kõnekeeles kui ka kirjanduskeeles. Sünonüümideks on näiteks häbitu, vastik, halpamine, madal või õel, kuid alatu kannab neist kõige tugevamat moraalsete normide rikkumise varjundit.
Etümoloogia
Sõna «alatu» pärineb eesti keele sõnast «alal», mis tähendab madalat, allapoole jäävat. Liide «-tu» moodustab omadussõnu. Seotud ka sõnaga «alaline» (madal, ala-). Tähendus on kujundlikult laienenud ruumilisest madalusest moraalsele madalusele.
Kasutusnäited
See oli alatu katse tema mainet kahjustada.
Kuidas sa saad nii alatut valet rääkida oma parima sõbra kohta?
Vaenlase alatu rünnak tabas neid ootamatult öisel ajal.