rohumaa
Rohumaa on rohttaimedega kaetud maa-ala, kus kasvab peamiselt rohi ja mida kasutatakse sageli karjatamiseks, heinateoks või puhkealana.
Rohumaa on maa-ala, mida katab peamiselt rohttaimestik – erinevatest rohulaikudest, ristikutest ja teistest madalate rohttaimede liikidest koosnev taimkate. Rohumaa võib olla looduslikult kujunenud või inimese rajatud ja hooldatud. Eestis on rohumaad olulised põllumajandusmaa liigid, mida kasutatakse loomade karjatamiseks või heina ning silokõrre tootmiseks. Rohumaad jagunevad looduslikkuse ja majandamisviisi järgi mitut liiki: kultuurrohumaad (regulaarselt niidetavad ja väetatud), poollooduslikud rohumaad (niitude ja karjamaade taolised) ning looduslikud rohumaad. Poollooduslikud rohumaad on Eestis eriti tähtsad elurikkuse kaitse seisukohast, kuna seal kasvab palju ohustatud taimeliike ja elab arvukalt putukaid ning teisi väiksemaid elusolendeid. Sellist rohumaa tüüpi hoitakse traditsioonilise majandamise teel – karjatamise või niitmisega. Rohumaad mängivad olulist rolli ka maastikukujunduses, puhkemajanduses ja kliimakaitses, kuna hoiavad pinnases süsinikku ning aitavad kaasa vee filtreerimisele ja pinnase erosiooni ärahoidmisele.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «rohi» ja «maa».
Kasutusnäited
Taluperemees viis lehmad hommikul rohumaale karjatama.
Poollooduslikud rohumaad on Eesti väärtuslikud elupaigatüübid, kus kasvab palju haruldasi taimeliike.
Rohumaa tuleb regulaarselt niita, et see ei võsastuks ja jääks ilusana.